Kollanokkadest veteranideks – kuidas kuus uustulnukat ebatavalisel ajal kogemusi omandasid

Kambavaim, ühtehoidvus, koostöö – need on iga kollektiivi jaoks olulised märksõnad. Kokkuhoidev meeskond on raskete aegade seljatamise alus. 2020. aasta algas MediaComis unikaalselt – korraga alustas meie juures oma teekonda kuus erineva tausta ja oskustega inimest. Siinne rännak, vähemalt alguses, oli kõike muud kui tavaline.

Kõik uued tulijad olid vaevalt jõudnud kanda kinnitada, kui ülemaailmne pandeemia ning kohustuslik kodukontor meid tööruumidest ja normaalsusest eemaldas. Sellegipoolest ei olnud kevadine viirusepuhang üdini negatiivne kogemus. Teatavasti lähendavad või lahutavad rasked ajad inimesi. Õnneks peab meie puhul paika see esimene ning me meeskond on nüüd kokkuhoidvam kui kunagi varem.

Panime kirja kuue toonase uustulnuka mõtted ja mälestused. Kõik nad said oma tuleristsed kätte kodukontoris, kuid nende endi sõnul tuldi sellest tugevamini välja. 

Küsimustele vastavad kuus kõige helgemat pead siinpool Emajõge:
Margus, Johanna ja Kristiina – Interaction
Marje, Siim ja Karl – Content & Integration

Koroona – sellest ei saa üle ega ümber. Kuidas see sinu onboardingut mõjutas ja kuidas tulid toime sellega, et näost-näkku suhtlust jäi paugupealt vähemaks?

Margus: “Mõjutas väga palju, sest esimest korda oma karjääri jooksul olin olukorras, kus kaugtöö oli sunniviisiline. MediaComi sisseelamine oli kohati keeruline, sest uut infot ja süsteeme oli palju, kuid aega nende õppimiseks vähe. Ilmselgelt tekkis ropult palju küsimusi seoses iga väiksemagi liigutusega. Abi küsimine oli ka mõnevõrra raskem, sest distantsilt vastuseid saada oli tülikas. Töö vajas siiski tegemist – kliendi kampaaniad ei seadistanud end ise. Nüüd, kui torm möödas, tunnen, et tulin sellest tugevamana välja.”

Karl: “Mäletan täpselt, kuidas koroona meid kevadel ründas. Olin lõunaks läinud toidupoodi, kui nägin, et tegevjuht helistab tervele meeskonnale Skype’is. Uue ja suhteliselt Skype’i kauge inimesena ei osanud ennast hääletu peale panna ning üllatus oli kõigi jaoks suur, kui ma keset tööpäeva Prismas ostlesin.“

Onboardingu kohta lisab Karl: “See jäi tõesti natuke lühikeseks. Kogu see kevad meenutas natuke uju või upu olukorda, kus vaja oli lihtsalt proovida kuidagi vee peal püsida. Näost näkku suhtlust jäi vähemaks, kuid see-eest õppisin väärtustama igat telefonikõnet.”

Esimeseks puhanguks mõned kuud ametis olnud Marje toob välja, et uus korraldus mõjutas teda vähem kui teisi. “Kuna olin juba mõnda aega jõudnud uue ametikohaga harjuda, siis kodukontor omistatud töörütmi nii väga ei häirinudki. Koroona alguses olime samuti kõik üpriski positiivsed ning olgugi, et näost näkku suhtlust jäi vähemaks, ei mõjunud see kohe väga tugevalt. Pikka aega püsis lootus, et selline olukord ei kesta kaua.”

Johanna: “Koroona algus oli minu jaoks väljakutseterohke. Olin vaid kolm nädalat tööl olnud, kui pidin kodukontorisse minema. See oli ka minu esmane kokkupuude kodukontoriga, sest eelmistes töökohtades sellist võimalust ei olnud. Ühesõnaga, see oli paras katsumus. Minu parimaks sõbraks sai Skype ja sealne ekraani jagamise funktsioon.” 

Õnneks harjus Johanna kiiresti uue töökorraldusega. “Minu jaoks saigi sellest uus normaalsus. Usun, et ilma koroonata oleks töö selgeks saamine olnud kordades lihtsam. Samas oleks see võtnud rohkem aega, sest kui kedagi kõrval ei ole, siis hakkad ise nuputama ja proovima. Pärast esimest koroonalainet olin kindel, et saan kõigega ise hakkama ka kodukontoris, kuid kindlasti eelistan kontoris töötamist.”

Siim: “Minu onboarding jäi ka koroonata üpris lühikeseks. Ei möödunud nädalatki, kui juba olin tööpostil. Sisseelamine käis kiirelt, kuid koroona tulek oli kui vasakhaak Mike Tysonilt. Olen loomult hästi sotsiaalne inimene ja vajan seda energiat, mida näost näkku suhtlus annab. Regulaarsed Skype’i kõned küll aitasid, aga siiski oli tegu võõra töökorraldusega.” 

Siim lisab juurde: “Mitte, et see halb oleks olnud. Rasked ajad voolivad tugevaid inimesi. Tugevad inimesed loovad omakorda häid aegu. Usun, et kõik halb on millekski hea ja koroonast tingitud töökorraldus õpetas meile iseseisvust.”

Kuidas kirjeldaksid MediaComi meeskonnavaimu? Kuna tulite kõik koos, siis kas rasked ajad tõid teid teineteisele lähemale?

Margus: “Väga hea! Kuna kõik jüngrid tulid suhteliselt samal ajal, siis olime üheskoos samas paadis. Keegi ei vaadanud kellelegi alt üles. Kui keegi probleemiga jännis oli, siis kohe üritasime teineteist aidata ja lahendusi leida. Meile on siia väga äge tiim sattunud.” 

Karl toob välja, et vähemalt esialgu viis kodus töötamine tiimiliikmed teineteisest kaugemale. “Meeskonnavaim oli ja on meil jätkuvalt tugev. Keegi ei vingunud olukorra keerulisuse üle. Loomulikult oleksin tahtnud teisi rohkem näha, kuid me ei lasknud oludel end muserdada. Ma kardan, et esialgu viisid rasked ajad meid teineteisest kaugemale, sest igaühega lihtsalt ei jõudnud iga päev suhelda. Kui oma osakonna inimestega suhtlesin igapäevaselt, siis digiosakond jäi kodukontoris kaugeks.”

Johanna ei jaga Karli mõtet: “Kodukontor tõi meid üksteisele lähemale. Meil kõigil olid samad probleemid ja väljakutsed, siis otsisime tuge ja abi üksteiselt. Kuna klientide portfell on kõigil erinev, siis igaüks teadis mingist tööülesandest rohkem kui teine ja läbi selle saime üksteist õpetada. Peale koroonat tulime kontorisse tagasi kui katsumuse läbinud sõbrad.”

Sentimenti peegeldab ka Marje: “Rasked ajad tõid meid tõesti teineteisele lähemale. Olles alles värsked, hoidsime tiimiti kokku ning pingutasime, et debütantidena anda endast parim. Igapäevaselt tihe suhtlus oli prioriteet ning eesmärk oli leida parim lahendus ka kõige pisemates küsimustes. See kindlasti arendas ja julgustas omavahelist suhtlust, uute lähenemiste ning mõtete loomist. Ebatavaline olukord kannustas uutmoodi loovust.”

Kristiina: “Meeskonnavaim on alati MediaComis väga hea olnud. Kuna see oli uus olukord, siis üheskoos läbi elamine tõi meid teineteisele lähedasemale. Arvestades üldist majanduslikku olukorda ja seda, et paljud ettevõtted pidid oma kulusid koomale tõmbama, siis meil kõigil uutel oli kindlasti pisikene hirm sees, mis homne päev toob. Siinkohal aitas see, et saime omavahel neid asju arutada ja vajadusel teineteist maha rahustada.”

Siim: “Oi, kambavaim on meil tugev. Tunnen, et oleme selle aastaga kokku kasvanud. Kui kodukontori režiim läbi sai, siis jube hea oli kõiki taas näha teadmisega, et kõigil on sihuke kogemus nüüd vöö all.”

MediaCom Estonia
Margus, Karl, Siim, Johanna, Marje, Kristiina

Kuidas võtad kokku oma peatselt täituva aasta MediaComis? Mis mälestus särab kõige eredamalt? Mis oli aasta suurim katsumus?

Margus: “Kõige eredamalt säravad hanked, mis ma võitnud olen – teeb alati tuju heaks, sest tegemist on ju enda raske töö viljadega. Või, kui kampaania töötab ülihästi, siis on kokkuvõtteid kuidagi eriti meeldiv kirjutada.“

Margus toob välja, et ta on oma nõrkade külgede kallal kõvasti vaeva näinud. “Kõige suurem katsumus on olnud olla täpne oma töös. Iseloomu poolest olen alati kaldunud rohkem loometegevuse poole ning nüüd digikampaaniate eelarveid monitoorides olen tugevalt arendanud oma nõrku külgi.” 

Karl: “Aasta on olnud meeletult kiire. Tööle-karantiini-tagasi kontorisse-uuesti karantiini. Korraks jõuad ühe olukorraga ära kohaneda ja siis poole mängu pealt muudetakse taas reegleid. Sellegipoolest oli see väga põnev aasta ning ei jõua ära oodata, mida toob järgmine!”

Helgeim mälestus on Johannal seotud kolleegidega. “Minu aasta kokkuvõte: pidev eneseareng. Tuleb meelde hetk, kui pärast teist kodukontorit saime kõik koos uuesti tööle tulla. Siis tundsin küll äraütlemata suurt koosolemise rõõmu. Nii tore oli kõiki näha. Siiani tulen tööle ja olen õnnelik kõigi nende toredate inimeste üle, kes mulle rõõmsalt vastu vaatavad ning kes mängisid suurt osa minu esimeses MediaComis veedetud aastas.”

Marje: “Aasta on olnud täis uusi teadmisi, esmakordseid kogemusi, väljakutseid ja kogu selle teekonna juures alati imelisi hetki kollektiiviga. Kõige eredamalt mäletan veebruaris toimunud tiimiüritust, kui käisime Toiduakadeemias enda oskuseid proovile panemas. Õhtu oli meeleolukas; saime uusi teadmisi kokkamisest samal ajal nautides toredat seltskonda ning maitsvat sööki ja jooki. Just uue MediaComi liikmena oli hea korraks tiimiga aeg maha võtta ning vabamas õhkkonnas teineteist paremini tundma õppida. Aasta suurim katsumus oli kõiksuguse koroonaga kaasneva ebakindluse ja teadmatusega toimetulemine.

Kristiina: “Aasta MediaComis on läinud väga kiiresti. Ma suutsin nelja kuuga omandada rohkem teadmisi kui eelmises töökohas üheksa kuuga. Suurimaks katsumuseks kujunes meediaagentuurile omase kiire tempoga kohanemine. Vaadates tagasi möödunud aastale, siis paremat töökohta ei oskaks ma tahtagi.”

Siim tõmbab paralleele lõppenud aasta ja ameerika mägede vahel. “Kes on käinud Linnanmäkis, teab raudselt Taiga ameerika mägesid. Teadmiseks võhikutele, sõit algab teosammul jaamast välja kulgedes, misjärel kiirendatakse silmapilkselt kiiruseni 106 km/h koos kõikide kaasnevate karjete ja kiljetega. Sõit lõpeb sama äkiliselt kui see algas. Keha suriseb adrenaliinist ja tahaks vaid teist ja kolmandat korda uuesti sõita. Vot umbes niimoodi võtaksin aasta kokku, kuid ilma selle uuesti sõitmise osata.”

“Parim mälestus minu esimesest aastast on kahtlemata seotud ühe kliendiga, kelle kampaania tarbeks filmisime koostöös influenceritega TikToki videosid. Seal sain ka ise käed külge panna ja olla hetkeks režissöör/operaator/produtsent. Suurim katsumus oli koroonast tingitud pendeldamine – võtta oma kümme asja ja kolida koju, siis kontorisse, jälle koju ja nii edasi.”

Kokkuvõttes oli meie vapra kuuiku aasta täis hulganisti väljakutseid, kuid ka õnnestumisi. Üheskoos õpiti oma aega paremini planeerima ning teineteist toetades saadi kiirelt jalad alla. Meie inimesed on ühel nõul, et tegelikult muutis see kogemus meid tugevamaks ja veelgi paindlikumaks. Nagu öeldakse – per aspera ad astra. Meil on aimdus, et 2021 tuleb vägev aasta ning meie karastunud tiim on selleks enam kui valmis.